|
PostScript ja TrueType shriftide vahel on mitmeid erinevusi – samuti suhtelisi eeliseid nii ühel kui teisel, mis on aga tihti liialdatud. Mõlemad formaadid ja kombinatsioon nendest – OpenType – omavad uuendusi ja omadusi, mida ei ole endale teadvustanud enamus kasutajaid. Praktikas kasutavad paljud mõlemaid formaate ja kombineerivad neid, vaatamata jutule suurtest erinevustest. Siiski on olukordi, kus üks formaat oleks teisest parem, näiteks kui on vaja iseäralikke ekspertparameetreid (enamasti olemas PostScript shriftides võ OpenType formaadis). TrueType shriftid ei tööta jälle mõnede vanemate tarkvaralahenduste puhul jne. Shriftid, mis on disainitud trükiste ja kõrge resolutsiooniga seadmete tarvis, ei pruugi aga sobida jällegi ainult kuvarilt vaatamiseks mõeldud toodetele - internetilehed, interaktiivsed CD ja visuaalsed tarkvaralahendused. Lahendus on pikselshriftid, disainitud spetsiaalselt ekraani resolutsiooni arvestades, iga joon ja punkt langeb perfektselt kokku ekraani tiheda ruudustikuga. Isegi väga väikestel suurustel on shriftid selged ja puhtad. Seevastu ClearType shrifti tehnoloogiat tuleks kasutada kindlasti värviliste LCD monitoride või kõrgkvaliteediga laptop arvuti ekraanide korral. ClearType kasutab oma rakenduse teostamiseks LCD ekraani iga piksli vertikaalsete värvitriipude elemente. Enne ClearType tehnoloogiat oli väikseimaks detailide kujutamise ühikuks ekraanil üks piksel, aga ClearType, joostes LCD ekraanil, kasutab teksti detailide kuvamiseks murdosa pikslit horisontaalselt. Lisaresolutsioon tõstab ekraani teravust ja toob välja peeneid detaile tähemärkides, tehes pikaajalise arvutiteksti lugemise vähem vastumeelseks. Töös on käsitletud shrifti kontuure ja vektorloomust. Vektorgraafika võimaldab esitada tähemärke nii suuremalt kui väiksemalt, säilitades kujutiste sujuvad piirjooned. Vektorite eeliseks on, et neid on lihtne salvestada – infomaht on võrreldes pikselpindadega väike. Kõik vektorid ja kuvamiseks vajalikud punktid on määratletud koordinaatide ja kindlate valemitega. Matemaatiliselt korrektne pikslite esitus ei pruugi aga olla korrektne madala ekraani lahutusega kuvarite juures, tekst võib muutuda suisa loetamatuks. Vihjamise protsess on käsustik, koondamaks tehnikaid, mis peavad tagama teksti loetavuse ja maitsekuse ekraanil kuvamiseks. Teine protsess kvaliteedi parandamiseks on anti-aliasing. Käsitlen digitaalset tüpograafiat alates 80-date keskelt kuni käesoleva hertkeni. Arvan, et olen andnud oma töös ülevaate suurematest tänaseni kasutusel olevatest shriftipõlvkondadest, samuti nende ajaloost ja kujunemisest. Detailsemalt saaks kindlasti peatuda formaatide spetsifikatsioonidel, mis täismahus küündivad sadade lehekülgedeni, pidasin seda siiski käesoleva töö jaoks liiga spetsiifiliseks. Digitaalne tüpograafia on arenev valdkond, seega saab antud teemat kindlasti soovi korral täiendada ka tulevikus. Loodetavasti annab töö siiski piisavalt infot mõistmaks olnut ja põhimõtteid, millest hetkel lähtutakse. |