SISSEJUHATUS
Tüpograafia tegeleb tekstiga
– tähtedega, nende konstrueerimisega, paigutamisega, joondamisega
jne. Läbi aegade on püütud muuta tekste kergemini loetavamaks
ja esteetiliselt nauditavamaks. Digitaalne tüpograafia ei
ole midagi uut, tegemist on samade vanade probleemidega - teksti loetavus,
tähtede paigutuse rütm, tähed on segased või ebakorrektsed
- ainult selle vahega, et tegemist on arvutitega ja segadus digitaalne.
Tänapäeva arvutites tegelevad digitaalse tüpograafia
probleemidega shriftid.
Olen seadnud töö eesmärgiks anda ülevaade suuremate
shrifti-põlvkondade tekkest ja arengust tiheda konkurentsi tingimustes.
Tahan, et lugeja saaks infot peamiste uuenduste ja erinevuste kohta,
mis eristavad shrifte. Minu eesmärk on teadvustada, et shrift on
väga keerukas ja komplitseeritud tarkvaraline lahendus, millele
esitatakse sageli tohutuid nõudmisi. Materjal peaks aitama shriftikasutajatel
mõista, milline konkreetne tarkvaraline lahendus oleks talle
kõige mõttekam. Soovin, et lugejatel tekkiks suurem austus
shriftiloojate töö vastu ja et nad aksepteeriksid shrifte
kui disaini ning autorikaitse objekte.
Olenevalt shrifti formaadist ja otstarbest on aga tehnilised parameetrid
pisut erinevad. Käesolev töö on võimaluste piires
ülesehitatud võrdlustele ja vastandustele. Antud töö
raames ei ürita ma anda täielikku ülevaadet ühestki
konkreetsest tehnoloogiast, käsitlen levinumaid probleeme ja populaarsemaid
uuendusi. Samuti vaatlen detailsemalt tehnilisi rakendusi, mida kasutavad
kõik digitaalsed shriftid. Tööst võib leida
rohkesti viiteid täpsemale infole.
Töö algab kahe suurema shriftipõlvkonna võrdlusega
- PostScript vs TrueType, jätkan erinevate tehniliste lahenduste
tutvustamisega, vaatlen Multiple Masters, QuickDraw GX, Unicode, WGL4
ja OpenType tehnoloogiaid. Käsitlen Times Roman shrifti kui ajaloolist
mõõdupuud, defineerin ja seletan lahti mõisted
nagu: shrifti kontuurid, Bezier‘i kõver, vihjamine ja anti-aliasing.
Annan ülevaate viimase shrifti-põlvkonna uuendustest/võimalustest
- OpenType. Lõpetuseks peatun interneti- ja ekraanishriftidel.
Teema valikul sai otsustavaks isiklik huvi digitaalne tüpograafia
vastu. Määrav oli ka see, et antud teemat on Eestis suhteliselt
vähe ja pealiskaudselt käsitletud. Näen töös
ka võimalust valmistada ette võimalikku digataalse tüpograafia
loengu pedagoogilist materjali.
Töö tugineb suuresti shrifti- ja tarkvaratootjate lehekülgedel
olevale materjalile, olen kasutanud pressiteateid ja tarkvaraarendajatele
mõeldud tehniliste lahenduste spetsifikatsioone. Samuti on töös
kasutatud shriftide arenguprotsessis osalenud inimeste (Sampo Kaasila
- Macintosh, Greg Hitchcock - Microsoft, Norman Walsh - Sun, jt)
ja teemat uurinud teadusasutuste (School of Computer Science at McGill
University) kommentaare.
<< TAGASI